Mitmete valitsuserakonna liikmete süüdimatu vassimine viis Eesti poliitilise kultuuri viimaste aegade madalaimale tasemele, leiab ajaloolane, «Harta 12» üks allakirjutajatest Marek Tamm Postimehe arvamusportaalis 2012. aastat kokku võttes.
Marek Tamm: nii madalale pole Eesti poliitkultuur ammu langenud
1. jaanuar 2013, 08:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas 2012. aasta oli Eesti ja maailma jaoks parem või halvem kui varasem? Miks?
Aasta pole asi, mille headust saaks ühemõtteliselt hinnata; alati toovad need 12 kuud ühele õnne, teisele õnnetust, tihti mõlemat. Tahaks loota, et tänavune aasta tõi Eesti elanikele keskeltläbi rohkem head kui halba, mu enda sisetunne seda justkui kinnitaks. Maailma osas ei tihka üldistusi pakkuda, ilmselt napib kujutlusvõimet.
Mis oli teie hinnangul mullune suurim saavutus Eestis? (Aasta pluss)
Rahvaküsitluse edukas läbiviimine. Usun, et analüütikutelt tilkuvad tulemused pakuvad veel pikalt mõtlemisainet, loodetavasti alust ka edasisteks otsustusteks. Aasta jooksul juhtus muidugi palju muudki plussmärgilist, ent saavutusteks ei tihkaks neid kõiki kvalifitseerida, pigem lihtsalt rõõmustavateks juhtumiteks (ja see nimekiri läheks nii pikaks, et siia ära ei mahuks).
Mis oli lõppenud aasta suurim rumalus Eestis? (Aasta miinus)
Oh, kes kõike seda rumalust jaksab ja tahabki meenutada. Pigem on oluline silmas pidada, et aastaga kogunenud tarkuseterad rumaluse vahelt üles leiaks ja salve saaks. Aga selge, et aastat jääb miinusmärgiliselt meenutama mitmete valitsuserakonna liikmete süüdimatu vassimine. Nii madalale pole Eesti poliitiline kultuur ammu langenud kui mullu, ja tahaks loota, et uus aasta toob siin selge muutuse paremuse poole.
Mida loete 2012. aasta suurimaks positiivseks üllatuseks? (Aasta hüüumärk)
Et nii paljud inimesed hoolivad oma riigi käekäigust ega lase ennast heidutada riigijuhtide arrogantsist. Et maad võtab arusaam, et kodanike poliitiline roll ei taandu pelgalt valimistel osalemisele.
Mida peate teravaimaks mullu lahendamata jäänud probleemiks? (Aasta küsimärk)
Lõppev aasta osutas Eesti parteipoliitilise süsteemi tõsistele tüsistustele ja parteide suutmatusele seda süsteemi sisuliselt reformida. Väga loodan, et uuel aastal õnnestub osalusdemokraatia vormis seda olukorda lahendada. Loodan, et jaanuari algul avatav Rahvakogu veebileht kogub palju asjalikke ettepanekuid praeguse parteisüsteemi parandamiseks ja et need ettepanekud saavad veel enne suve konkreetseteks seaduse muutmise eelnõudeks.
Kas 2013. aastal on Eestis parem elada kui lõppeval aastal? Miks?
Nagu esimese küsimuse puhul, jään siingi sisulise vastuse võlgu. Ei leia, et oleks võimalik kõigi Eesti elanike käekäigu eest korraga midagi arvata, eriti kui paremat elu mõista avaramalt kui SKP kasv. Ise vaatan uude aastasse lootusrikkalt, kuigi, tõsi, veedan sellest lõviosa külalisteadurina välismaal.
Postimehe arvamusportaal küsis kümmekonnalt Eesti arvamusliidrilt ja ühiskonnavaatlejalt, millise pilguga vaatavad nad tagasi lõppenud aastale.