Haiglajuhtidele tuli uus töölepinguseadus justkui ootamatult
Juhtkiri: hingetõmbe hetk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa soov kehtestada raviteenuste hinnakiri, mis ei arvesta enam seni radioloogidele, operatsiooniõdedele ja anestesioloogidele kehtinud lühemat tööaega, on tekitanud haiglates ja meedikutes pahameeletormi ning asetanud haigekassa pentsikusse olukorda.
Haiglates on sõlmitud töölepingud, mis lubavad neile töötajatele lühemat tööaega. Neid haigla ühepoolselt muuta ei saa ja uus töölepinguseadus ei muuda neid ka õigustühiseks.
Haigekassa seevastu lähtub just kehtima hakkavast seadusest, et erisusi tööaja arvestuses enam pole ja säärased nüansid on tööandja-töövõtja omavaheline asi. Temalgi oleks keeruline teisiti talitada, sest seadus on seadus ja täita tuleb kõiki punkte, mitte ainult neid, mis meeldivad.
Põhjus, miks seadus enam tervistkahjustava töö eest lühemat tööaega ei luba, on samuti kooskõlas ja loogiline uue tööseadusandluse ideoloogiaga, kus seadusepügalast tähtsamaks peetakse poolte suutlikkust omavahel kokkuleppele jõuda. Seda enam, et töökeskkonna ohutus, mille kompenseerimiseks lühem tööpäev ju aegade algusest on olnud, on uusimate suundade järgi hoopis tööandja vastutus. Nii et kui väga lihtsustatult öelda: radioloogile peab haigla ostma töötamiseks hoopis moodsama aparaadi, et ta võiks rahumeeles ja teistega võrdselt kaheksa tundi rügada kiirguskoormust kartmata.
Küll aga on hämmeldav see, et haiglajuhid just praegu uue töölepinguseaduse põhimõtetega kurssi saavad. Vähemalt selline mulje kipub jääma, kui Haiglate Liit nüüd, paar kuud enne seaduse kehtima hakkamist soovitab veel arvutada, analüüsida ja juurelda. Kõik see peaks juba tehtud olema.
Uut töölepinguseadust on tehtud ja ümber tehtud juba eelmisest aastast. Sellest ilmunud sõnavõtte, arvamusi, kommentaare ja artikleid võib mõõta ruutmeetritega. Niisiis peaks praegu iga ettevõtte juht uut seadust juba une pealt teadma. Liiatigi – tööturu osalised, nii tööandjad kui ametiühingud on ise selle seadusega kõik nõus olnud.
Samas, vanasõna ütleb: tühi toob tüli majja. Ja ilmselt ongi asi selles, et kui haiglate eelarved ei oleks juba nii pingelised, kui nad poleks juba üht kärpeperioodi üle elanud, ei oleks see 50 miljonit, mida haiglad peaksid maksma oma varem lühemaid tööpäevi teinud töötajate pikemate päevade eest, ka kuigi oluline teema. Aga pingelise eelarve tingimustes pole enam mitte iga kroon, vaid juba isegi iga viiesendine karmilt arvel.
Kõige selle juures peab patsient, keda uuesti hakatakse hirmutama ravijärjekordade pikenemisega, hingama sügavalt sisse ja välja ning püüdma jääda täiesti rahulikuks.