Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rein Ahas: kellele on kasulik Soomes töötamine?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Rein Ahas. | FOTO: Margus Ansu.

Kuidas saaks Eesti ja Soome vahel kujuneda edasiviiv ja võimalusi pakkuv tööturg? See võib tunduda lootusetu, aga võib-olla oleme liiga kergelt käega löömas ja järsku on Eesti ja Soome koostöös võimalusi arenguks, kirjutab TÜ inimgeograafia professor Rein Ahas

Eesti ja Soome vahel liikuvate inimeste ja laevade hulk kasvab jätkuvalt. Uuringud näitavad, et Soome on eestlastele atraktiivne lühiajalise töörände sihtkohana, paljud töötajad pendeldavad nädalase või paarinädalase graafikuga Soome vahet mitukümmend korda aastas. Aga kellele on niisugune välismaal töötamine kasulik?

Inimeste ruumilist mobiilsust seostatakse sotsiaalteoorias tavaliselt nende sotsiaalse mobiilsusega. Uuringud näitavad, et liikuvamad inimesed on tänapäeva maailmas edukamad.

Nad parandavad suurema tõenäosusega oma elujärge ja elukeskkonda, omandavad uusi kogemusi, saavad teha paremaid valikuid ja saavad kõrgemat palka. Ka inimeste igapäevane liikumine on seotud samade ajenditega, me elame eeslinnas, et nautida paremat elukeskkonda, ja me pendeldame igapäevaselt kodust kaugele kesklinna, et saada paremat tööd.

Naaberriiki või Brüsselisse pendeldajad aga saavad veelgi paremaid karjäärivõimalusi ja väärilist palka. Uuringud on näidanud, et mida kõrgemalt spetsialiseerunud (parema kvalifikatsiooniga) on inimene, seda kaugemale peab sobiva töö leidmiseks rändama. Kojamehed ja koristajad leiavad kergesti tööd kodu lähedal.

Kõik liikumised ei pruugi aga olla kasulikud. Uuringud on näidanud, et ruumilise mobiilsuse muudavad loovaks ja kasulikuks valikuvõimalused. Kui Eesti arst või ehitaja suundub Soome soovist saada uusi kogemusi, palka ja väljakutseid, siis on see valikuvõimaluste realiseerimine.

Arvatakse, et niisugused suhted on mitmepoolselt kasulikud. Soome saab vajaliku ja areneva spetsialisti, kes toob teistsuguseid teadmisi ja kogemusi. Eesti arst saab kogemusi ja keskkonnavahetust. Ja parema palga. Kunagi suundub Eestisse tagasi uute oskustega inimene.

Valikuvõimalustel põhinevaid suhteid nimetatakse ka horisontaalseteks suhteks. Horisontaalselt suhtlevad süsteemid ja kollektiivid on konkurentsivõimelised, õppivad ja arenevad. Võrdsetel valikutel töötavad ärisuhted viivad edasi.

Vähem kasulikud on aga hierarhilised suhted, kus valiku põhjused on ühe teguri poolt määratud.

Näiteks ei pruugi olla edasiviivad töökoha vahetused, mis on ajendatud vaid majanduslikust kasust või ainult karjäärist. Soome minnakse tööle kõrgema palga saamiseks. Brüsselisse minnakse karjääri pärast. Või valitakse töökoht Soomes sunnitult «viimase võimalusena» üldse tööd saada. Vaid palga või karjääri pärast tehtud töökohavahetused ei vii aga tihti osapooli rikastavate praktikateni.

Üks saab rohkem palka. Teisel tehakse vajalik töö odavamalt ära, aga arengut ei toimu võrdselt horisontaalsete suhetega.

Näeme Eestist Soome liikumas massiliselt lühiajalisi ja pikaajalisi, ametlikke ja mitteametlikke töötajaid. Eesti ja Soome mastaape arvestades on tegu arvestatava tööjõusiirdega. Kui selle töötajate voo potentsiaali hinnata eespool tutvustatud teooriast lähtuvalt, siis võib valdava osa lihttööliste kohta öelda, et tegemist on ainukesest võimalusest lähtuva valikuga.

Eestis pole kriisi tõttu tasuvat tööd paljudele ehitajatele ja lihttöölistele. Arstidel ja medõdedel oleks Eestis tööd, aga nende palgad on kodumaal väga madalad. Soome minek on sunnitud valik.

See aitab teatud määral eestlastel ennast ja peret ära elatada ja Soomel leida tööjõudu lähedase kultuuriga piirkonnast. Aga see suhe ei pruugi olla ühiskonda arendav.

Lisaks kaasneb niisuguse ühest põhjusest tingitud liikumisega pahandusi, näiteks maksude vältimine, halvad töötingimused ja võõraviha.

Kuidas siis suurendada eestlaste Soomes töötamise ühiskonnakasu? Äsjased uuringud on näidanud, et vaatamata Eesti kiirele arengule areneb Põhjamaade heaolu veel kiiremini. Seega jäävad palgavahed veel pikalt kestma ja mõjutavad valikuid oluliselt.

Samuti pole hariduseta Eesti lihttöölistele palju teisi valikuid kui Soome. Seal on väiksem keelebarjäär ja tühjenevad maapiirkonnad vajavad abikäsi. Haiglad vajavad meditsiinitöötajaid, bussid juhte. Tõmme odava tööjõu järele on suur.

Kuidas aga saaks Eesti ja Soome vahel kujuneda edasiviiv ja võimalusi pakkuv tööturg? See võib tunduda lootusetu, eriti kui olete juhtunud mõnel nädalalõpul sõitma Helsingi-Tallinna või Tallinna-Helsingi liinil mõnel ehitusmeeste või vodkaturistide tippreisil. Aga võib-olla oleme liiga kergelt käega löömas ja järsku on Eesti ja Soome koostöös võimalusi arenguks?

Sotsiaalse mobiilsuse teooriast lähtuvalt on Soomes töötav eestlaste mass tegelikult kõrge potentsiaaliga. Need on aktiivsed ja nutikad eestlased, kes pole vaatamata riigivõimude vahetumisele ning hariduse ja oskuste vähesusele istuma jäänud, vaid on leidnud võimalusi enda oskuste realiseerimiseks.

Neil on kodu ja pere Eestis, käiakse Soomes tööl, tuuakse raha, liigutakse ja arenetakse. Tuhanded nende saatusekaaslased on kodus istudes masenduses või viinaunes. Küsimus on, kuidas saame need aktiivsed ja nutikad inimesed vääriliselt ühiskonda integreerida?

Kindlasti pole siin ühest lahendust, aga on palju samme, mida kaaluda. Peame muutma piirkonna tööturu avatud ja nähtavaks, et inimestel tõesti tekiksid valikuvõimalused enda realiseerimiseks ja paremate valikute tegemiseks.

Siin on kaasaegse IKT pakutavad võimalused vähe kasutatud, Soomes töötajate õnnetus algab tihti vähesest infost ja ahnete agentide sahkerdamisest. Mis maksaks ühe korraliku internetipõhise tööbörsi loomine koos nõustamisega?

Teiseks peame sellele kontingendile sobivaid koolitus- ja haridusmeetmeid arendama. Eeldame, et enamik võõrriigis töötajatest on nutikad ja ettevõtlikud, ilmselt oleks vaja neile suunatud haridusmeetmeid mõlemal pool Soome lahte.

Kolmas võimalik samm on Eesti-Soome kultuuri-, haridus- ja teaduskoostöö elustamine. Kultuur on koostöö edendamise parim vahend, praegu on see ainus valdkond, kus Eesti ja Soome vahel toimub võrdset suhtlust ja koostööd. Aga tegelikult toimub Eesti ja Soome vahel vähe koostööd.

Brüssel, Saksamaa, USA, Šveits ja Norra pakuvad pidevalt mitmesuguseid meetmeid. Eesti ja Soome suhtlus on pärast tormilisi üheksakümnendaid kuidagi vaiki jäänud.

Ehk oleks aeg Soome lahe äärset koostööd mõlemapoolselt taaselustada, olgu üllaks eesmärgiks soome-ugri asja ajamine või Soome lahe konkurentsivõime tugevdamine.

Meie ühine eesmärk oleks kujuneda loovaks ja konkurentsivõimelisemaks Läänemere regiooniks, kus oleks valikuid, väljakutseid ja õppimisvõimalusi targematele ja vähem targematele.

Üleeile valiti Rein Ahas Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professori ametikohale aastateks 2013–2015. Ta on mobiiltelefonide positsioneerimise abil tehtavate rändeuuringute eestvedaja Eestis.

Tagasi üles