Ajakiri Foreign Policy teravmeelitses viimatises numbris 50:50 prognooside üle. Näiteks USA Välissuhete Nõukogu vanemteadur Max Boot leidis tunamullu, et rohkem kui 50-protsendilise tõenäosusega saadab Afganistani mässutõrjestrateegiat edu. Bill Clinton oletas samal aastal, et võimalus lähiajal Lähis-Ida rahuprotsessis kokkuleppele jõuda on vähemalt 50:50.
Majanduskolumnist Paul Krugman ennustas mullu 50-protsendiliseks tõenäosust, et Kreeka lahkub eurotsoonist, ja pidas tänavu sama suureks võimalust, et sakslased lasevad eurotsoonil kokku variseda. Keegi neist ei pannud alguses millegagi mööda – arvestada tuleb ju ka seda teist 50 protsenti, edu on suhteline mõiste ja aja jooksul võib absoluutselt kõike juhtuda.
Ingliskeelses maailmas pole paraku levinud Matti Nykäneni 50:60-tõenäosuse kontseptsioon. Viimatise NATO välisministrite kohtumise ajal Brüsselis alliansi ametnike ja oma kolleegide vahel Süüria üle käivaid diskussioone kuulates tundus aga just see kõige paremini iseloomustavat tõde rahvusvahelistes suhetes.
Türklane rääkis masendatult, et Süüria rakettide löögiulatus katab pea kogu tema kodumaa. Itaallane oli veendunud, et NATO laob vundamenti lennukeelutsoonile. Araablane leidis, et NATO soovib ju kõikjale sekkuda ja tegelikult peavad araablased kõik – sealhulgas sõja Afganistanis – kinni maksma (USA riigieelarve koostajad ilmselt avaksid šampuse, kui see ootamatult tõeks osutuks).
Portugallane ei püüdnud isegi teeselda, nagu Süüria loksutaks Edela-Euroopat, küsides alliansi ametnikelt hoopis: «Millised on NATO plaanid seoses USA kontingendi vähendamisega Lajese õhuväebaasis Assooridel?»
Teiseks päevaks, kui Hollandi, USA ja Saksamaa Patrioti patareide Türki saatmine oli selge, säilis türklase jutus sünge noot – isegi kolme liitlase peale pole Patriote piisavalt, et kaitsta kogu maad. Mõni märkis aga taustal, et liitlased sirutasid abikäe pigem omal initsiatiivil kui suurest vastutulekust Ankarale – vältimaks tormakaid alternatiive, mis võiksid allianssi tõesti artikkel viit rakendama sundida. Sama päeva Londoni Times kirjutas dramaatilises toonis, et USA on valmis Süürias sekkuma, kui Assad peaks käiku laskma keemiarelva. Sinna polnud lisatud, et ameeriklased sekkuksid ka siis, kui Põhja-Korea väed 38. paralleeli ületaksid. Aga ju siis Timesile keemiarelvast rääkinud ametnikud lootsid, et Briti kodanikust Asma Assad loeb heidutussõnumi Timesist abikaasale ette.
Islandlane ei püüdnud teeselda, et Loode-Euroopale Süüria korda läheb, ning uuris, miks NATO-le ei meeldi, kui nende õhuturbes osaleksid alliansivälised Rootsi ja Soome.