Hollandi süsteemi rakendamine Eestis eeldab põhjalikku tulukuluanalüüsi ning suure tõenäosusega selle täielik kopeerimine otstarbekas ei ole, kirjutab rakendusuuringute keskuse Centar vanemanalüütik Janno Järve kirjutab Postimehe arvamusportaalis.
Janno Järve: Hollandi süsteemi kopeerimine ei ole otstarbekas
/nginx/o/2020/09/22/13362612t1h6110.jpg)
13. detsember 2012, 16:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihtsustatult on Hollandi süsteem erakindlustusel põhinev süsteem. Kui töötajal tekivad probleemid tervisega, siis on sellega seotud kulud tööandja kanda ning vajadusel võib ta ennast nende kulude tekkimise vastu ka kindlustada.
Tulenevalt sellest, et ta ise vastutab, on tööandja ka põhjalikumalt kaasatud töötajate tervise rehabilitatsiooni protsessi.
Selle süsteemi ülevõtmisel tuleb silmas pidada, et eelduseks on vastava erakindlustusteenuse olemasolu. Arvestades Eesti turu väiksust ei ole selle tekkimine (kuluefektiivsel moel) sugugi kindel – tervisekindlustusel on oma eripärad.
Ettevõtetesse sisulisel võimakuse tekitamine töötaja tervise rehabilitatsiooni panustada on eriti väikeettevõtetele samuti päris kulukas, kuid oluline eeldusselleks, et süsteem reaalselt toimiks.
Hollandi süsteemi rakendamine Eestis eeldab minu hinnangul põhjalikku tulukuluanalüüsi ning suure tõenäosusega selle täielik kopeerimine otstarbekas ei ole. Kindlasti on seal aga komponente, millest õppida.