Ministeerium: ärimehed võitlevad tubakasõja vastasrinnas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres Teiss

Mida ägedamalt võitlevad ärimehed mõne tubakavastase idee vastu, seda efektiivsemaks see tegelikkuses osutub, kirjutab sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling Postimehe arvamusportaalis.

Kogu maailmas on tubakapoliitika kujundamise alusdokument 2005. aastal WHO vastuvõetud «Tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon» ning selle juhised. Eesti ratifitseeris selle 2005. aastal.

Lähtudes konventsiooni artiklist 5.3 ei kaasata rahvatervise poliitikate väljatöötamisse tubakatootjaid ning neid esindavaid organisatsioone.

Vastuolu tubakatootjate huvide ja rahvatervise eesmärkide vahel on põhimõtteline – kui rohelise raamatu eesmärk on tubakatarbimise vähendamine, siis tubakatootjad ei ole sellest huvitatud.

Töögrupis on esindatud jaemüüjate esindajana Eesti Kaupmeeste Liit, kelle hinnangud tubakatoodete müügikohas väljapaneku piirangule on ka rohelises raamatus ära märgitud, ning täiendavaid investeeringuid vajavate meetmete puhul näeme võimaliku leevendusmeetmena pikemat üleminekuaega.

Ei ole olemas ohutut suitsetamise ega tubakasuitsuga kokkupuutumise taset. Suitsetades kasvõi ühe sigareti päevas, suurendame me märkimisväärselt riski surra suitsetamisest põhjustatud haigustesse.

Tubakatootjate töögrupist välja jätmise sisuline põhjendus ongi just põhimõtteline vastuolu tubakatootjate huvide ja rahvatervise eesmärkide vahel. Rohelise raamatu eesmärk on tubakatarvitamise vähendamine ning see tähendab loomulikult tootjatele tarbijaskonna vähenemist ja tubakatootjad ei ole sellest huvitatud.

Ka pikaajalise rahvusvahelise praktikaga on tõestatud, et tubakatarbimise vastases võitluses on edukaks osutunud ainult need riigid, kus tubakatootjad ei ole olnud kaasatud tubakavastaste tegevuskavade ja programmide koostamisse.

Samuti on rahvusvahelisest praktikast teada, et mida ägedamalt tööstus võitleb kas programmi või üksiku meetme vastu, seda efektiivsemaks on tegelikkuses meede osutunud.

Majanduslike mõjude poolel on arvesse võetud Eestis tekkida võivaid majanduslikke mõjusid. Kuna Eestis puudub tubakatööstus, siis on arvestatud ja rohelises raamatus ära märgitud võimalikud mõjud hulgi- ja jaekaubandussektorile.

Maailma Terviseorganisatsiooni ja ka Euroopa Liidu tasandil aktsepteeritakse alkoholi puhul aga teatud koguses tarbimist, kuna tunnistatakse ka alkoholi sügavat juurdumist euroopa kultuuri ning ei peeta realistlikuks täielikult loobumist, eesmärgiks seatakse viia tarbimine tasemele, kus risk on väike.

Ideed sotsiaalministeeriumi koostatud tubakavastase võitluse rohelises raamatus annavad hoobi suurele osale ärimeestele, kes aga jäeti selle koostamisest ebaõiglaselt kõrvale, kirjutas Tubakatootjate Eesti Assostsiatsiooni esimees Aili Herkel Postimehe arvamusportaalis. Tubakaga seotud ärimeeste kõrvalejätmist taunis enda avalduses ka kaubandus-tööstuskoda.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles