NATO peasekretäriks üle Türgi noatera

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Üllatuslikult ei suutnudki türklased nädalatagusel NATO tippkohtumisel väärata Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni (56) tõusu alliansi järgmiseks peasekretäriks. Sellegipoolest oli Rasmussenile määratud Türgiga seonduvaid negatiivseid kogemusi üsna pea juurde kogunema. Vääratas tema ise, umbes 36 tundi hiljem Istanbuli hotellitrepil.


Uperpallitamine päädis liigesest väljas õla ja visiidiga Taksimi kiirabihaiglasse. Iga seesuguse trauma läbi teinud inimene teab, millist põrguvalu see põhjustab. Lisaks kipub korra juba liigesest välja tulnud jäse seda hiljem väga kergesti uuesti tegema. Kibe kogemus.



Teatud pettumus langes mõni tund hiljem osaks ka türklastele, kui Rasmussen saabus esinema Istanbuli Tsivilisatsioonide Liidu foorumile. Nimelt oli Türgi meedia enne seda prognoosinud, et üle Ankara noatera peasekretäriks tõusnud mees esitab seal lõpuks ometi kõigile maailma moslemitele kauaoodatud vabanduse 2005. aastal Taanist alguse saanud Muhamedi karikatuuride skandaali pärast.



Mitte midagi sellist sidemes õlaga endise Taani peaministri suust aga ei tulnud. Rasmussen piirdus südamlike tänusõnadega türgi arstidele enda kokkulappimise eest ning sedastusega, et kavatseb Türgiga tihedalt koostööd teha ja peab Ankarat lähedaseks liitlaseks ja tähtsaks strateegiliseks partneriks.



Mis veelgi hullem: peaministrina hoolimata moslemite protestidest Taani meediavabadust piiramast keeldunud Rasmussen teatas koguni, et tema arvates on igasugune tsensuur kultuuridevahelise dialoogi vaenlane.



Üldse võivad türklased lõppeva nädala sündmuste järel ilmselt pigem kahetseda, et Strasbourgi tippkohtumisel ülejäänud liitlaste intensiivsele nuiamisele järele andsid. Sest liitlased ei jätnud just saladuseks, kui palju nad pidid türklaste blokist pääsemiseks neile lubama. See aga omakorda tõi Ankarale väljapressija maine.



Üsna esimestesse uue peasekretäri isikust teatavatesse uudistesse oli juba kenasti sisse põimitud lekkeinfo asjadest, mida ükski riigipea püünel välja ei öelnud.



Ametlike esinemiste alusel võinuks oletada, et Türgi leebuski puhtalt tänu USA presidendi Barack Obama julgustavatele sõnadele ning Rasmusseni isiklikule tõotusele, et ta pingutab edaspidi rohkem moslemitega paremate suhete saavutamise nimel.



Nagu imeväel teadis meedia ka sellest, et formaalselt nädalaid kõigi pommturbaniga Muhamedi piltidest solvatud moslemite au eest seisnud Türgi nõudis oma jah-sõna eest välja päris korraliku vahetuskauba. Väidetavalt olid selleks NATO asepeasekretäri koht, Taanis tegutseva kurdide Roj TV sulgemine ja USA abi kurdi terroristide ohjeldamisel.



Ning lisaks tegi oma esimesel ametlikul euroretkel viibiv Ühendriikide president Barack Obama päev pärast Strasbourgi tippkohtumist avalduse, milles kutsus Euroopa Liitu üles Türgit liikmeks võtma.



Viimane oli aga headele inimestele juba nii liiast, et Prantsusmaa välisminister pahvatas välja kõik selle, mis siiamaani oli liikunud vaid anonüümsete viidetega.



Ta teatas konkreetselt, et just Ankara jõuline käitumine NATO tippkohtumisel pööras tema Türgi ELi kutsumise vastu. Ja et talle valmistab üldse muret Türgi eemaldumine sekulaarsusest. Ning et see pole mitte USA otsustada, kelle euroliit oma majja sisse kutsub.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles