Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Maris Jõks: ohjavad ja osundavad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Maris Jõks | FOTO: Peeter Langovits

Sõnavalik on üks viise, kuidas oma kõnet või kirjutist huvitavamaks muuta. Mitte tarvitada ainult kõige igapäevasemaid, neutraalseid ja seetõttu justkui ärakulutatud sõnu, vaid otsida midagi uut, isikupärast. Vahel kasutatakse tuttava sõna asemel lihtsalt selle veidi teistsugust vormi, mida nii sageli ei kohta ja mis arvatakse seetõttu paremini kõlavat.

Näiteks peavad paljud määrsõna kahtlemata liiga tavaliseks ning eelistavad järjekindlalt vormi kahtlematult. Veel pikem ja kaunim-kirjanduslikum on mõistagi kaheldamatult. Samuti, milleks öelda lihtlabaselt varem, kui sellest saab vormida poole pikema varasemalt? Edasi tuleb juba kantseliidiklassika: kohe asemel koheselt (kõrgem pilotaaž otsekoheselt – ikka aja tähenduses), algul asemel algselt (kõrgem pilotaaž esialgselt) jne.

Stiili headuse või halbuse üle võib vaielda. Kindlasti on aga lugu halb siis, kui kirjutajal on sõnade tähendusest hägusavõitu arusaam ja ta ei kontrolli, kas sarnaselt kõlavad sõnad ikka on sünonüümid. Pahatihti osutuvad need nimelt hoopis ühtedeks teisteks -nüümideks. Sarnassõnu ehk paronüüme – samast tüvest tuletatud ja sarnase kõlaga, kuid erineva tähendusega sõnu – on eesti keeles ebamugavalt palju.

Alustame ühest väga ammu- ja paljuräägitud näitest, mis paraku pole oma päevakohasust kaotanud: ohjama ja ohjeldama. Ohjama on lühem, kõlab löövamalt ja (ajalehe toimetaja vaatevinklist sugugi mitte viimane argument!) mahub pealkirja paremini ära.

Ainult et need ei ole sünonüümid, kaugel sellest. Ohjama all mõeldakse tegelikult enamasti talitsema, taltsutama, vaos hoidma – st ohjeldama tähendust. Ohjama ise tähendab hoopis juhtima. Nii et kui politsei ohjas ülekäte läinud meeleavaldajaid, siis tuleb välja, ta juhtis neid. Piinlik lugu.

Veel piinlikum on see, et kõnealune viga on meie avalikus keelekasutuses sama hästi kui põlistatud – keskkonnaministeerium kinnitab järjest toredaid tegevuskavasid: kährikute ohjamiskava, kormoranide ohjamiskava, karuputke võõrliikide ohjamiskava ... Niisiis, keskkonnaametnikud suunanäitajana ees ja kährikud-kormoranid-karuputked kuulekalt kannul. Sama kaugel on tähenduse poolest teineteisest osutama ja osundama. Tõesti-tõesti, osundama ei ole osutama peenem variant, nii et palun ärge seda kasutage, kui tahate tegelikult öelda viitama. Osundama tähendab tsiteerima. Ja tsiteerida ehk osundada saab kedagi või midagi, mitte kellelegi või millelegi: osundas klassikut, osundas eelkõneleja öeldut.

Muide, viitama ehk osutama on ajakirjanduses ületarvitatud. Viimasel ajal keegi ei räägi enam millestki ega ütle midagi, kõik aina viitavad või osutavad. Tüüpnäide: «Riigikohtunikud, kes kirjutasid selle otsuse osas eriarvamuse, on samuti juhtinud tähelepanu selle otsuse tõsistele kitsaskohtadele,» viitas ta («VEB fondi miljonivõitlus võib jätkuda eurokohtus», postimees.ee, 20.11.2012).

Leidub paronüüme, mis ei sarnane teineteisega mitte ainult vormi, vaid ka tähenduse poolest, nii et neid võiks ehk sünonüümidena kasutadagi, kuid lauses käituvad need siiski erinevalt. Näiteks kui sõna teatama oma lihtsuses kirjutajat ei rahulda ja tema meelest on ilusam teavitama, siis pidagu silmas: teatatakse kellelegi midagi, aga teavitatakse kedagi millestki.

Kavatsema asemel ei maksa aga ilmtingimata kirjutada kavandama; viimane tähendab kavandit, projekti tegema, visandama. Kavandatakse hooneid, teeparandust, meeleavaldust, kuid kavatsetakse ehitada hoone, parandada teid, osaleda meeleavaldusel. Kavandama teeb fraasi kohmakaks-kantseliitlikuks: kavandatakse hoone ehitamist, kavandatakse meeleavaldusel osalemist …

Hoopis imelik konstruktsioon on kavandama koos tegusõnaga: Linn kavandab soojafirmast omanikutulu regulaarselt välja võtta (saartehaal.ee, 9.11.2012). Mina kavandan sellisele keelekasutusele igatahes vastu vaielda.

Kui sõna tähenduses tekib kahtlus, saab järele vaadata kas ÕSist või «Eesti keele seletavast sõnaraamatust», mõlemad on veebis olemas. Sirvida tasuks ka 2008. aastal ilmunud Helen Plado ja Kat­rin Mandra «Väikest paronüümisõnastikku». Aga jah, kõigepealt peab tekkima kahtlus.

Tagasi üles