Kaitseminister Urmas Reinsalu kirjutab Postimehe arvamusportaalis vastuseks rahandusminister Jürgen Ligi arvamusele, et ajateenistusel põhinev reservarmee on Eestile kui NATO piiririigile tegelikult efektiivseim, odavaim ja kindlaim lahendus julgeoleku tagamisel.
Jürgen Ligi märgib iseenesest väga õigesti, et rahva toetus meie tänasele ajateenistusel ja reservarmeel põhinevale riigikaitsesüsteemile on väga kõrge. Avaliku arvamuse küsitluste kohaselt toetab 92 protsenti küsitletutest ajateenistust praegusel kujul ja 77 protsenti vastanutest peab vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist juhul kui Eestit rünnatakse.
Lisaks kõrgele avalikule toetusele peaksime ka selgelt mõistma, et ajateenistusel põhinev reservarmee on Eesti jaoks optimaalseim ja tõhusaim lahendus. On tõsi, et paljud Euroopa riigid on tänaseks üle läinud täiskutselisele armeele, kuid NATO piiririigina Eesti endale sellist luksust lubada ei saa. Nagu ei ole sellist luksust endale lubanud ka NATO piiririik Norra ning Euroopa Liidu piiririik Soome.
Eesti julgeoleku tagamiseks peame suutma kriisi korral mobiliseerida sellise hulga reservväelasi, mis tekitaks võimalikule agressorile usutava heidutuse ning kaitseks Eestit kuni liitlasvägede kohalejõudmiseni. Väikeriigina ei saa me paraku toetuda vaid palgaarmeele, vaid iga terve meeskodanik peab läbima ajateenistuse, mille läbi koolitatakse reservarmee jaoks vajalikke üksusi.
Nendel põhjustel ei pea ma üleminekut täiskutselisele kaitseväele nähtavas tulevikus võimalikuks, kuna Eesti julgeolekule mõjuks see negatiivselt.
Mis puudutab Läti riigikaitset, siis ei ole ei minul ega ka teistel Eesti valitsuse liikmetel seda ilmselt eriti kohane kommenteerida. Me peame ühest küljest arvestama lätlaste endi tehtud valikute ja lahendustega ning teisalt arendama edasi meie üsna head ja tihedat kaitsealast koostööd, mille sisu ei sõltu eriti sellest, millise riigikaitsemudeli meie lõunanaabrid on omale valinud.
Meil on lätlaste ja leedulastega ühine miinitõrjeeskaader BALTRON, ühine õhuseirevõrk BALTNET, me koolitame oma staabiohvitsere ja kõrgemaid riigiametnikke ühiselt Balti kaitsekolledžis, panustame ühiselt NATO reageerimisjõududesse ning osaleme koos tervel real regulaarseteks muutunud õppustel, nagu näiteks Balti riikide ühine vastuvõtva riigi toetuse õppus Baltic Host, maaväeõppus Sabre Strike ja mereväeõppus BALTOPS.
Küll aga nõustun igati oma Läti ja Leedu kolleegide murega, et vaid 1 protsendi SKTst eraldamine riigikaitseks pole piisav ning kaitsekulud tuleks viia 2 protsendini SKTst nagu Eestis. Kuid paraku pole see mitte ainult Läti ja Leedu, vaid veel terve rea teiste Euroopa riikide probleem, millele peame NATOs ühiselt lahenduse leidma.