Reedeses Õpetajate Lehes tuleb juttu kolmeõpilaselistest klassidest, kooliõpetuse Facebooki kolimisest, riigieksamite aseainest, õpikutest ja pedagoogiks kasvatamisest.
Reedene Õpetajate Leht: koolid kaovad, Facebook on paha, koolipingeread
8. november 2012, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gümnaasiumiklassid kuivavad kokku
Ehkki haridusministeerium püüab luua suuri ja tugevaid gümnaasiume, läks Eestis tänavu sügisel tervelt kümnes gümnaasiumis kümnendasse klassi vähem kui kümme õpilast, kirjutab Õpetajate Leht. Kokku õpib kümne kõige väiksema gümnaasiumi kümnendas klassis 62 õpilast ehk keskmiselt 6 õpilast klassi kohta. Kõige väiksemas, Puka keskkoolis on tõeline individuaalõpe – klassitoas on kõigest 3 õpilast. Alla kümne õpilase kümnendas klassis on veel ka Võhma gümnaasiumis, Järvakandi gümnaasiumis, Kolga keskkoolis, Tõstamaa keskkoolis, Tapa vene gümnaasiumis, Varstu keskkoolis, Rakke gümnaasiumis, Mustvee gümnaasiumis ja Aravete keskkoolis.
Et seadus käsib koolipidajal sulgemisest viis kuud ette teatada, poleks ükski kool saanud oma kümnendikke 1. septembril koju tagasi saata. Nii tulebki nüüd kõigile ka keskharidus anda. Hambad ristis sente lugedes, sest peaaegu individuaalõppe korras keskharidust anda on ülimalt kallis lõbu. Kuid ükski vald ei taha ka tunnistada, et selline luksus käib neile üle jõua ja kõik loodavad ikka, et ehk kuskilt tuleb õpilasi juurde. Statistika aga näitab, et lähiaastail väheneb gümnaasiumiõpilaste arv veel umbes 15 protsendi võrra.
Koolitunnid Facebooki? Ei!
Ajakirjanik Rein Sikk esitas hiljuti õpetajatele ja koolijuhtidele üleskutse kolida kooliõpetus Facebooki. Nüüd hoiatab arvutimaailma asjatundja Heiki Ojasild Õpetajate Lehes, et sellega võib kaasneda suur hulk probleeme ja ohte, mida ei osata sageli ette näha.
Arengut toetava kooli eeskuju Suurbritanniast
Õpetajate Leht avaldab intervjuu Suurbritannia Canterbury ülikooli haridusteaduskonna programmi «Kvaliteet õppe toetamisel» direktori Linda Leighiga, kes külastas Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonda ning tutvustas seal oma kogemusi, kuidas hinnata koole ka muude tunnuste alusel peale riigieksamite tulemuste.
Tartu Ülikool reformib õpetajakoolitust
Tartu ülikool on otsustanud, et tulevikus võivad neil lektoritena leiba teenida ainult doktorikraadiga inimesed, kirjutab Õpetajate Leht. Praegu on TÜs lektorite seas doktoreid umbes kolmandik, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis veelgi vähem.
Õpiku kvaliteeti ei taga riik
Õpikute toimetaja ja kaasautor Margit Ross kirjutab Õpetajate Lehes õpikute kvaliteedist. Teeneka toimetaja hinnangul ei suuda õpikute kvaliteeti tagada haridusministeerium ega ükski muu riigiasutus, vaid üksnes vaba turg.
Alusharidus
Et vene gümnaasiumides oleks võimalik jõuda nõutava riigikeeleoskuseni, peaks riik lasteaias keelekümblusele õla alla panema, kirjutab Õpetajate Leht. Lehe toimetaja Tiina Vapper annab samas ülevaate keeleõppest Narva, Sillamäe ja Tallinna vene lasteaedades.
Tavalised lapsed ebatavalise lapsepõlvega
Lehes on ka Sirje Pärismaa reportaaž Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskusest, kus aidatakse õigele teele tagasi alaealisi narkomaane.