Eestis on avalik diskussioon apteekide tiheduse ning käsimüügiravimite turustamise üle kauplustes toimunud pikemat aega. Nüüd on lisandumas uus teema – ravimite müügi korraldamine interneti ning posti- ja kullerteenuste vahendusel.
Kristin Raudsepp: ravimimüük veebis - ohud ja võimalused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu pole ravimite müük internetis Eestis lubatud. Samas Euroopa Kohtu lahend 2003. aastast ütleb, et tulenevalt kaupade vaba liikumise põhimõttest on ravimite e-kaubandus lubatav. Täpsustades, et liikmesriikidel on vabadus otsustada, kas lubada kasu-riski vahekorda kaaludes retseptiravimite kaubandust. Kuid kindlasti peab olema lubatud käsimüügiravimite e-kaubandus.
Eesti on ühena vähestest ELis juurutanud digiretsepti süsteemi. Täiesti loogilise arenguna on plaanis seadustada nii retsepti- kui käsimüügiravimite müük internetis. Eelnõu on ametkondlikul kooskõlastusringil.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil on üle poole illegaalsetelt veebisaitidelt ostetud ravimitest võltsitud. Samas tugeva järelevalvega arenenud tööstusriikides on WHO andmetel võltsitud ravimite hulk alla ühe protsendi koguturust.
Eestis ametlikest müügikohtadest võltsitud ravimeid leitud pole. See ei tähenda, et Eestis üldse võltsinguid ei liigu. Veebis võib leida nn elustiiliravimite (kaalulangetajate, erektsiooniravimite jmt) pakkumisi. Kuid ka toidulisandeid, mida reklaamitakse kui ohutuid ja looduslikke, ent mis võivad sisaldada raviaineid.
Internetist ravimeid tellides võivad inimesed kokku puutuda mitmesuguste riskidega. Näiteks võltsitud Viagral ei pruugi olla oodatud toimet, sest võltsing ei sisalda toimeainet. Ohtlikum näide – tellitakse nt kaalu alandavat ja reklaami järgi looduslikke komponente sisaldavat ja ohutut toidulisandit. Tegelikult aga sisaldab saadav toode raviainet, kuid riske, mida aine kasutamine võib kaasa tuua, pole kirjeldatud.
Kindlasti aitaks ravimite internetimüük parandada nende kättesaadavust keskustest kaugel elavatele või liikumisprobleemidega inimestele. Samuti saaks digiretsepti lahendus loogilise jätku, kus mõne kroonilise haiguse puhul jääks lisaks arsti juures käigule ära ka apteegis käimine. Meie e-riigis tekiks üks täiendav internetipõhine teenus, mis kahtlemata võib pikemas perspektiivis hakata mõjutama ka apteekide tegevust.
Riskiks pean aga seda, et süsteemi on raske kontrollida ning ka probleeme patsientide teavitamisel ja nõustamisel. Internet ei tunne piire ja kuritarvitusi on keeruline avastada ning veelgi raskem tõkestada. Kuigi eelnõu lubab ravimeid netis turustada vaid Eestis tegevusluba omavatel apteekidel, on sellise tõkendi kontroll praktikas üpris keeruline. Kui näiteks võltsravimite turustaja Hiinast või Indiast paneks üles kohalikku turustuskanalit jäljendava veebilehe, on keeruline operatiivselt selle tegevust lõpetada.
Küsimus on ka käsimüügiravimite reklaam internetiapteekide veebilehtedel, mis võib patsienti eksitada ja suunata tema jaoks mitte kõige sobilikuma või kõige soodsama ravimi valikuni. Igal juhul peab patsiendil olema ka internetiapteegist ravimi ostmisel võimalus saada nõuandeid apteekrilt. Sest apteegiteenuse üldine põhimõte jääb ikka samaks – ravimite väljastamine peab toimuma koos kaasneva nõustamisega.
Uue võimalusega kaasnevad kindlasti vähemalt esialgu kulud nii patsientidele kui järelevalve tegijale. Patsientidel tuleb saadava mugavuse eest tõenäoliselt maksta lisaks kuller- või postiteenuse eest. Ning ravimiamet peab tegema lisainvesteeringuid nii uute inspektorite ametikohtade loomiseks, koolitamiseks kui ka vajalike IT-lahenduste arendamiseks.