Europarlamendis vastu võetud resolutsioon, mis mõistis hukka kõigi totalitaarsete režiimide kuriteod ning pani ühele pulgale stalinismi ja natsismi, oli lõpuks kompromiss mitme partei ettepaneku vahel. Ometi võime Eesti saadiku eestvõttel lõpphääletusele jõudnud dokumendi üle rõõmu tunda.
Hea hukkamõist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heameeleks võiks põhjust olla juba seepärast, et see resolutsioon pärast pikki vaidlusi ja aastaid kestnud tööd ikkagi parlamendis lauale jõudis ja vastu võetud sai. Nagu kommenteerisid ka Eesti eurosaadikud, oli neile väärtuslik kogemus, kuivõrd kõik Euroopas vaatavad probleeme oma vaatenurgast ning kui raske on selgitustöö meie ja kogu Ida-Euroopa mineviku ümber. Viimane viis, kuidas seepeale reageerida, oleks aga alla anda, nurgas viha pidada ning teised igavesti mõistmatuteks tembeldada.
Nagu juba palju korratud – meie minevikku ei seleta maailmale meie eest keegi teine. See misjonitöö tuleb teha just eestlastel, kaasates seal, kus võimalik, sarnase saatusega kaaslasi. Parlamendi resolutsioon on üks samm pikal teel.