IMF võib olla G20 kohtumise võitja
Juhtkiri: tuleviku tarbeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane G20 riikide tippkohtumine ei lahenda maailma majanduskriisi. Küll aga annab see Londonis nõu pidavatele riikidele hea võimaluse siluda omavahelisi lahkarvamusi selle osas, mis meetmetega kriisist kõige paremini välja tulla.
USA ja Suurbritannia tahavad, et rikkaimad riigid ja suurimad arengumaad koordineeriksid omavahel pingutusi majandust ergutada, samas kui inflatsioonifoobiat põdev Saksamaa koos teiste Euroopa riikidega on uute stiimulipakettide vastu.
See vastasseis on homme pärastlõunaks, mil tippkohtumine lõppeb, lahenduse leidnud, ehkki ilmselt mitte sellise, mis rahuldaks kõiki pooli sajaprotsendiliselt. Ka Briti peaminister Gordon Brown väitis eile, et kokkuleppe sisust tähtsam on see, et kokkuleppele jõutakse.
Kõige olulisem on anda finantsturgudele ja maailma üldsusele signaal, et G20 riikide seas valitseb ühtsus. Just ühtsus on Browni arvates see möödapääsmatu tegur, et taastuks usaldus maailma finantssüsteemi vastu.
Summa, mida G20 riigid – esindades 85 protsenti maailma majandustoodangust – seni oma rahaturgude ergutamiseks kulutanud on, ulatub nüüd kahe triljoni dollarini (23,7 triljonit krooni). Ajal, mil USA iga-aastane (!) eelarvepuudujääk on peaaegu sama suur, ei pruugi see tunduda eriti hiiglasliku summana. Ometi on tegemist suurima rahasüstiga, mis kunagi maailmamajanduse ajaloos aset on leidnud.
Ühe reaalse positiivse sammuna võib tänaselt nõupidamiselt oodata mitmesaja miljardi dollari suurust lisapanust Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF), et see saaks tõhusamalt aidata kriisi sattunud riike, nagu Läti, Ungari või Ukraina. Kuna eurooplased ei ole nõus praegu selleks ülearu oma kukruid kergendama, on vajaliku lisasüsti lubanud lisaks USA-le anda ka Hiina, kes teene eest eeldab tulevikus suuremat sõnaõigust maailma finantssüsteemi juhtimises.
Just IMFi võibki pidada G20 kohtumise suureks võitjaks. Valuutafondil on kaks vastandlikku ülesannet: hoida ära finantskriise ja nende tekkides kiiresti reageerida. On ilmselge, et pärast seda, kui käesoleva kriisi puhkedes esimene eesmärk täitmata jäi, peab valuutafond nüüd saama kõikvõimalikku abi, et mitte lasta olukorral halveneda.
Ent just kriisi ennetamisest peab saama oluline element uues «finantskorras», mille rajamist Londonisse kogunenud riigijuhid täna tõotavad alustada. Selle nimel, et praegune majanduskriis tulevikus ei korduks, peab tekkima sõltumatu järelevalveorgan, mis suudab adekvaatselt mõista turgude loogikat ja levitada hoiatussõnumit siis, kui pole veel liiga hilja.