Eesti kultuur elab edasi üksnes siis, kui õpetab oma noortele eesti keeles – seetõttu ei tohi ka enamik Eesti ülikoolides pakutavast magistri- ja doktoriõppest minna 2020. aastaks üle inglise keelele, oponeerib Tartu Ülikooli semiootikaprofessor Kalevi Kull Postimehe arvamusportaalis oma rektori visioonile.
Inimene elab vaid kultuuriga. Üks kultuur elab edasi üksnes siis, kui õpetab oma noortele selle kultuuri keeles. Soomlased soome, serblased serbia, eestlased eesti noortele. Eesti ülikoolide esimene asi on õpetada eesti noortele kõrgkultuurse eesti väärtused, kombed ja kõne. Muude kultuuride noori on meil alust harida neil aladel, kus oleme paremad.
Tõepoolest, Eestis on erialasid, kus kõik selle eriala tipud maailmas teavad Tartus tehtavast, kus ka Harvardis või Bolognas bakalaureusekraadi omandanud tahavad tulla Tartusse kõrgemaid kraade saama.
Näiteks semiootika on selline. Ent semiootikagi on selline vaid tänu kahele toele — esiteks, et ta eesti kultuuri hoida aitab, sellele vajalik on (nii alusteadusena kui praktilise kultuurianalüüsi vahendina), ja teiseks, et ta oma rahvusvahelisel Tartu traditsioonil põhineb.
Niisugusel puhul, tõepoolest, on eestikeelsele kraadiõppele lisaks ka inglisekeelne kraadiõpe põhjendatud. Siia Ameerikast, Itaaliast või Tšiilist tulnud tudengid hakkavad õppejõududeks omal maal, viies kaasa eesti kultuuri kogemused ja tarkused. Meil on seda, mida õpetada maailmale, kuid vaid siis, kui ise oma kultuuri ja keelt kõrgtasemel taasloome.
Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu hinnangul on aastaks 2020 enamik Eesti ülikoolides pakutavast magistri- ja doktoriõppest inglisekeelne.