/nginx/o/2017/08/04/6958443t1hfb64.jpg)
Perevalimiste idee on väga küüniline, sest selle aluseks on ühelt poolt tõdemus, et pensionärid mõtlevad ainult enda mätta otsast, ning teiselt poolt arusaam, et Eesti ei ole nö päris-demokraatiaks valmis ning poliitikud hakkavad liigutama ainult siis, kui mängus on valijate hääled, leiab Jevgeni Ossinovski (SDE) online-väitluse omapoolses lõppsõnas.
Eesti demograafiline olukord on äärmiselt keeruline ning kindlasti peavad kõik poliitilised jõud otsima võimalusi luua selline peretoetuste süsteem, mis motiveerib peresid lapsi saama. Meie põhiseadus ja valimiste kord tagab erakondadele ning poliitikutele kõik võimalused selle eesmärgi nimel töötamiseks.
Usun, et Eesti ühiskond on oma demokraatlikus arengus kindlasti nii kaugel, et kodanik suudab mõelda mitte ainult enda hüvele (suurem pension või palk), vaid pidada valimistel silmas ka kogu ühiskonna huvisid. Kindlasti on see nõnda eakate hulgas, kes tunnevad kindlasti muret ka oma laste ja lastelaste käekäigu pärast.
Ei saa eitada, et siin on veel teatud arenguruumi ning riigil tuleks panustada kodanikuharidusse ning kodanikuühiskonna toetamisse, et inimesed saaksid paremini aru laiematest ühiskondlikest arengutest ning saaksid teostada kontrolli poliitikute üle ka valimistevahelisel ajal.
Küll aga pean ohtlikuks õigustada poliitikute tegematajätmisi sellega, et pensionäridest valijad ei olevat selleks mandaati andnud. Riigikogu liikmed on oma otsustes vabad konkreetsetest valijagruppidest ning seega ei saa Eesti ühiskonna jätkusuutlikkust garanteerivate otsuste edasi lükkamist kuidagi õigustada.
Perevalimiste süsteemi idee on seepärast väga küüniline. Selle aluseks on ühelt poolt tõdemus, et pensionärid mõtlevad ainult enda mätta otsast. Teiselt poolt aga arusaam, et Eesti ei ole nö päris-demokraatiaks valmis ning poliitikud hakkavad liigutama ainult siis, kui mängus on valijate hääled.
Kui mõne poliitiku või erakonna puhul see nii on, tuleb see ühemõtteliselt hukka mõista. Me ei tohiks muuta oma põhiseadust, et viia see kooskõlla poliitilise kultuuritusega, vaid püüdma selle poole, et poliitiline kultuur vastaks põhiseaduslikele väärtustele.
Margus Tsahknal ja tema erakonnal soovitan pühendada oma tähelepanu sellele, kuidas saavutada poliitiline konsensus kestliku perepoliitika sisse seadmiseks, mitte tegeleda poliittehnoloogiliste nippidega, mis võivad küll valimistel lisahääli tuua, kuid ei too meid sisuliste probleemide lahendamisele kuidagi lähemale.
Sellega on tänane online-väitlus lõppenud. Nüüd jääb vaid oodata debatikohtuniku hinnangut.