Eesti mees elab keskmiselt 67 aastat. Järelikult on mul jäänud elada veel 13 aastat. Euroopa mõõtkavas napi eluea põhjuseks on sünge fakt: alla 45-aastaselt surnud meestest pooled on oma otsa leidnud vigastuse või mürgituse tõttu. Eriti agaralt hävitavad ennast (ja Eesti keskmist) noored vene mehed.
Aga arvud sisaldavad ka lootust. Kui mul õnnestub elada 60-aastaseks, lahkun siit ilmast tõenäoselt alles 76-aastasena. Kui olen eestlane, valgekrae ja abielus, kingib statistika juurde veel mõned aastad. Kokkuvõttes on mul eeldusi elada kauem kui keskmine Šveitsi mees, kes juhib Euroopa edetabelit 79 eluaastaga.
Paraku on Eesti inimarengu aruande morbiidsed tõlgendused kujundanud hoiaku «mis mul pensionieast, nagunii suren enne ära». Tegelikult kasvab eakate osakaal jõudsalt ka Eestis.
Kasvavad ka probleemid. Oleme samasuguses olukorras nagu soomlased, keda Standard & Poori ennustuse järgi tabab 2030. aastal kollaps. E-riigi (eläkeläiset, soome k ‘pensionärid’) ülalpidamine käib töötavatele soomlastele üle jõu.
Soome valitsus otsustas tegutseda ning tõsta pensioniea alampiiri 63 eluaastalt 65-le. Kuu aega väldanud kuum debatt lõppes märtsi keskel valitsuse alistumisega. Kõik jäi nii, nagu on. Valitsus pidi möönma: isegi kui eakamad tahavad töötada, on nad esimesed, keda koondatakse. Ja viimased, kes leiavad uue töökoha. Seega suurendaks pensioniea tõstmine üksnes töötute hulka ning rahva stressi. Tõsi, riik hoiaks kokku (töötu abirahad on väiksemad kui pensionid).
Mis Soomes ebaõnnestus, võib Eestis läbi minna. Kaks aastat siia või sinna. Meil ju mõistavad vanemad inimesed säästmise vajadust. Kui ei mõista, pole hullu. Erinevalt Põhjamaadest ei ole see ühiskonnagrupp Eestis mõjukas (võrdluseks: Rootsis kuulub 70 protsenti ostujõust vanematele kui 50-aastased). Nad on inimesed, kes peaksid vaikiva ühiskondliku leppe järgi olema justkui tänulikud iga krooni eest, mida Eesti Vabariik neile maksab tööaastate eest vales riigis – N. Liidus.
Varsti hakkavad pensionile mõtlema uued inimesed. Nad on nõudlikumad. Seepärast peaks kaval valitsus ebapopulaarse otsuse – pensioniea tõstmise – kohe vastu võtma. Aga võib-olla oleks targem võtta õppust Soome valitsuse äpardusest.
Enne kui hakata rääkima pensioniea tõstmisest, tuleks eakamate tööhõivet millegagi ka soodustada. Näiteks väiksemate maksude või paindlikumate töölepingutega, mis arvestaksid, et paljudel aladel ei jaksa 60-aastased noorematega võidu joosta. Pikem eluiga ei tähenda nooruse, vaid vanaduspõlve pikenemist.
Mul oli ka üks konkreetne ettepanek. Aga... see läks meelest ära.